Mõtisklen inimeseks olemisest

Sel nädalal lahkus üks mulle armas inimene siinsest elust. Aga kas ta teadis, et ta oli minu jaoks oluline inimene? Olime alles mõni kuu tagasi tutvunud ja ikka on ju tunne, et aega on lõputult küsida-jutustada-arutleda… Mu armas äsja siitilmast lahkunud sõber, (nimetagem ta Karliks) panustas kogu oma võimalustega maailma vägivallatumaks tegemisse. Ja tema mälestuseks …

Meid ähvardab viljakate muldade põud

Artikkel ilmus ajalehes Sakala 20. oktoobril 2020. aastal. ET KÕIK AUSALT ära rääkida, pean alustama sellest, et kui ma veel Kehras elasin, oli seal ülimugav toidujäätmeid eraldi sortida, sest need sai panna oma kortermaja juurde biolagunevate jäätmete konteinerisse. Pidid vaid valima, kas poetad need kasti läbipaistvas plastkotis, biolagunevas kotis või kallad need sinna otse ämbrist. …

Mis on ahnus ja mis on unistus?

Taban end väga tihti soovilt küsida inimestelt, et mida nad mõtlevad. Mõned näited: kui möödun kohvikust, kus keegi kohvikus istudes (!) naudib oma jooki ühekordsest joogitopsist; poes süüa ostes igasugu mitmekordseid pakendamisi uudistades; poes kohapealt kilekotte võtvatelt inimestelt küsida, kus on nende endi korduvkasutatavad kotid, või kuhu läheb see kolmandik osa toodetavast toidust, mis „jääb …

Ma tahaksin õigust hoolida.

Allolev arvamuslugu ilmus delfi naistekas 7. oktoobril pealkirjaga “Roheliselt mõtlev ema: väsitav on võidelda selle eest, et toit, mida peaksime kõik rohkem sööma, kättesaadav oleks” (LINK). Kui imelik see ikka on, et ma ei taha süüa notsut (põrsas Peppa), hobust (kas mitte igale tüdrukule ei meeldi hobused?), koera (päriselt, Koreas sööte koeri?), lehma (vissi-vissi-vissi, kõlab …