#21märtsnäeme

Inimesed on erinevad ja selles ongi ehk ühiskonnas elamise üks võlusid. Me ei pea kõik kõiges ühtmoodi head olema. Nii on ka sotsiaalse aktiivsusega. On vaja inimesi, kes julgeksid ja tahaksid võtta sõna selleks, et ühiskonnana hoolivamaks muutuksime. Jagangi nüüd üht aktiivsete inimeste üleskutset, et anda oma panus.

MTÜ Päästame Eesti Metsad kutsub rahvusvahelisel metsade päeval kõnekoosoleku ja muusikaliste etteastetega peresõbralikule meeleavaldusele. Üritus on FB-s nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Kindlasti tasub end minejaks märkida, et võimalikult palju informatsiooni levitada. Loomulikult tasub minna koos perega, sest meeleavaldus on võimalus näidata oma arvamust ja mida rohkem inimesi kohale läheb, seda enam on poliitikutel võimalust inimeste tahte ja arvamusega arvestada.

Milles aga see meeleavaldus seisneb? Toon siin ära põhilise, mida manifestile 21. märtsiks allakirjutanud ja kohaleminejad kommunikeerivad. “Nõuame Riigikogult ja Vabariigi Valitsuselt Eesti senise metsapoliitika kiiret ja sügavuti muutmist – metsade kultuuriline, sotsiaalne, majanduslik ja ökoloogiline väärtus peavad olema võrdselt arvesse võetud.

Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas:
§ 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

Paraku Metsaseadus, Looduskaitseseadus, Muinsuskaitseseadus, Säästva arengu seadus jt. seadused, mis peaksid tagama põhiseaduse mõtte realiseerumise praktikas, seda ei tee.
Sellele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll juba oma 2007. ja 2010. aasta aruannetes.
Selged põhjendused ja ettepanekud on toodud välja ka näiteks 2016. aastal koostatud 101 kultuuritegelase avalikus pöördumises Eesti metsa kaitseks ja samal ajal üle 5000 allkirja saanud petisioonis, samuti 2017. aastal koostatud kollektiivses pöördumises “Lageraied ajalukku”.
2018. aastast võib välja tuua turismiettevõtete avaliku pöördumise ning 2019. aasta suvel võtsid sel samal teemal sõna ka 50 tuntumat loodusfotograafi.

Need endiselt väga aktuaalsed pöördumised on tõstnud küll kindlasti inimeste teadlikkust, aga pole veel suutnud piisavat poliitilist mõju avaldada. Seega tuleme kokku ning näitame otsustajatele Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses, et me ei lepi olukorraga!”

Nii lihtne see ongi! Allpool jagan manifesti ka, aga siin kolm kutset meeleavaldusele: kutsuvad Peeter Laurits, Rob Ormerod ja Roy Strider. Kui ka Sina leiad, et tahad kaasa aidata, et vähemalt 10 000 inimest Vabaduse väljakule 21. märtsil tulevad meie metsade kaitseks välja, tee ka väike video ja jaga teemaviidetega: #meiemets #21märtsnäeme #päästameeestimetsad #savetheforest. Meeleavaldusele on lubanud tulla ka trummibänd meeleolu looma, oodatud on kõikvõimalikud kunstiinstallatsioonid linnaruumi, et veelgi enam tähelepanu meie metsade raiumise liigsele intensiivsusele juhtida. Ehk nagu üks korraldajatest ütles – teeme peo, sest miks peab meeleavaldus olema morn ja sünge, ikka tore peab olema, pealegi tulevad inimesed välja õige asja eest!

FLAIKU. KES TAHAB JAGADA, KÜSIB KORRALDAJAILT.

EESTI METSA MANIFEST
Metsal on inimese jaoks neli peamist väärtust:
ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline. Nende
vahel peab valitsema tasakaal.
Eesti Vabariigis kui arenenud riigis peaks see tasakaal olema
tagatud seaduste ja muude õigusaktide ning nende asjakohase
rakendamisega. Selle manifesti koostajate arvates peituvad Eesti
metsanduse tasakaalutuse juured ja praeguse nn kolmanda
metsasõja põhjused selles, et tasakaal nende väärtuste vahel on
kirjas vaid paberil. Tegelikkuses
domineerib see osa metsandussektorist, mis toetab intensiivset
metsamajandamist, propageerib seda tugeva lobi- ja
suhtekorraldustööga ning võrdleb avalikult puude langetamist
metsas saagikoristusega põllumaal.
Selleks, et tasakaal taastada, esitame oma arusaama ja
nõudmised.

  1. METS ON KODU, MITTE PÕLD
    Selle manifesti ja ühismeeleavaldusega 21. märtsil tahame teha
    kuuldavamaks ka nende inimeste hääle, kes soovivad säilitada
    kodulähedasi kogukonnametsi, kaitsta vanu loodusmetsi,
    vääriselupaiku ja rohekoridore, hoida elurikkust ja muistseid
    pühapaiku, saada abi metsa ravitoimest, korjata marju, seeni ja
    ravimtaimi, käia mööda matka- ja terviseradu ning nautida
    metsavaikust.
    Kultuurilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi väärtusi ei saa mõõta rahas.
    Tegemist on lahutamatu osaga meie identiteedist.
  2. LAGERAIETELE JA METSAMASINATELE RANGEMAD
    PIIRANGUD
    Eesti metsapoliitikas tehtud otsuste tagajärjel on lageraietest ja
    rasketest metsamasinatest saanud metsade majandamise peamine
    meetod. Selle tulemusel lõhutakse ära pinnas ja alustaimestik,
    hävib lugematul hulgal putukaid ja pisiimetajaid. Loomad ja linnud
    kaotavad kodupaiga aastakümneteks. Rikutud saab veerežiim.
    Järjest soojemad talved ja külmumata pinnas võimendavad
    probleeme veelgi.
    Metsamasinate liisingumaksed ei tohiks suunata riiklikku
    metsapoliitikat. Selle kujundajad peavad aru saama, et me ei või
    jätkata muutunud oludes senise elurikkust hävitava praktikaga. Meil
    on vaja tõsta uuesti ausse juba varasemast tuttavad
    loodushoidlikumad majandamisviisid ning toetada riiklikul tasandil
    uute innovaatiliste lahenduste leidmist.
  3. RAIEMAHU VÄHENDAMINE JÄTKUSUUTLIKULE
    TASEMELE
    Eesti metsade mitmekesisus, elurikkus ja kultuuriline väärtus on
    ohus, kuna metsanduses domineerib raiemaht, mitte lisaväärtuse
    loomine. Selmet toota kohapeal rohkem hinnalisi ja innovaatilisi
    täispuidust kestvustooteid, raiuda õigel ajal, valikuliselt ja vähem
    ning saada metsadest kõrgema kvaliteediga ja väärtuslikumat puitu
    kauem, saetakse meil eriti just riigimetsas turuhinnast hoolimata
    aastaringselt ja ohtralt. Märkimisväärne osa meie väärtuslikest
    metsadest läheb lõpuks välismaale kütteks.
    Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) raporti kohaselt ei tohiks
    raiemaht Eestis ületada 8 miljonit tihumeetrit aastas. Kuna oleme
    juba aastaid üle selle piiri oma laste ja lastelaste arvelt ette raiunud,
    tuleks meil nii neile kui ka loodusele tehtud kahju korvamiseks viia
    maht alla 8 miljoni tihumeetri aastas.
    Vastasel juhul olgu otsustajatel vähemalt julgust tõde välja öelda –
    sellise tempoga jätkates väheneb raiekõlbulike metsade pindala
    paarikümne aasta jooksul väga suurel määral.
    Juba praegu toimuvad suuremahulised raied ka kaitsealadel ja
    piiranguvööndites.
    Metsa kui taastuva loodusvara kriitiline varu tuleb kindlaks määrata,
    nii nagu seda näeb ette Säästva arengu seadus, ja kaitsealad tuleb
    võtta ka päriselt kaitse alla, mitte võimaldada elupaiku hävitavate
    JOKK-skeemide kasutamist nii era- kui ka riigimetsades.
  4. METSARAHU KÕIKIDESSE METSADESSE
    Praegu kehtib metsarahu 15. aprillist 15. juunini ainult riigimetsas ja
    sedagi osaliselt. Intensiivsed lageraied pole küll lubatud, aga
    hädapäraseid metsa- ja raietöid võib siiski teha.
    Kõikides Eesti metsades kolm kuud kestev kevadsuvine rahuaeg
    on miinimum, mida peaksime meid ümbritsevale elusloodusele uue
    eluringi alustamiseks võimaldama. See on südametunnistuse ja
    kultuuri küsimus, aga ka arvudes vaadeldav. Metsalindude arvukus
    on viimastel aastakümnetel vähenenud veerandi võrra. Samas oli
  5. aasta turismisektorile rekordiline aasta – teenuste eksport
    tõusis 2 miljardi euroni, millest 700 miljonit moodustas loodusega
    seotud turism. Jätkates suuremahuliste lageraietega, sealhulgas
    kevad-suvisel lindude pesitsemise ja loomade poegimise ajal, saab
    Eesti turismisektor aina ulatuslikuma mainekahju.
  6. EESTI METSANDUSE JUHTIMISE TULEVIK
    Võttes arvesse kõikjal maailmas tehtavaid pingutusi kliima- ja
    elurikkuse kaitse valdkonnas, sh Euroopa Liidu rohelist kokkulepet ja
    siin manifestis mainitud riigisiseseid eesmärke, on vaja muuta Eesti
    praegune metsanduse juhtimise süsteem kitsa ringi põhisest
    laiapõhjaliseks ning panna see möödapääsmatute muutustega
    kohanema, vanadest dogmadest loobuma, uuenema ning kõikide
    sidusrühmadega avatult ja tõeliselt kaasavalt koostööd tegema.
    Ajal, mil maailmas on kiirenenud kuues massiline liikide
    väljasuremine, peab uuendatud RMK olema majandamise
    asemel metsa kaitsest lähtuv asutus – RMK 2.0 ehk Riigi Metsa
    Kaitsekeskus.
    21.03.2020 toimuva ühismeeleavalduse „Päästame Eesti metsad!“
    korraldajad
    Liina Steinberg, 5160146, steinbergliina@gmail.com ; Merlin Tamm,
    53508045, merilintamm455@gmail.com; Aivar Ruukel, 5061896,
    aivar.ruukel@gmail.com; Ekaterina Kordas, 5546718,
    katja.kordas@gmail.com

Aitäh, kes Sa siia oled jõudnud. Jagan siinkohal veel üht sündmust: raamatu “Teejuht püsimetsandusse” esitlus tuleb 3. märtsil kl 18 Vabamus. Kõigepealt arutletakse raamatu koostajate Tartu Ülikooli teaduri Liina Remmi ning Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdi Liis Kuresooga püsimetsanduse teemal, loomulikult räägitakse ka ahjusoojast raamatust. Arutelu järel saab vaadata dokumentaalfilmi “Metsade aeg”, mis räägib Prantsusmaa metsade majandamisest, sh püsimetsandusest. Filmis näeb paljut, millega ka Eestis paralleele tõmmata. Oma tulekust palutakse teada anda hiljemalt 2. märtsil kl 14 siin.

Miks mina seda blogi ja podcasti teen ja miks üldse oma võimaluste piires olla aktivist? Sellest lähemalt üks teine kord, praegu jagan üht pilti.

Tõlge: Aktivism on minu viis maksta renti võimaluse eest elada sel planeedil.

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga