Annetamine ja keskkonnahoid – kas sarnased mõtteviisid?

Õige pea Eestis esmakordselt toimuvate annetamistalgute valguses mõtisklesin küll annetamisest, aga jõudsin ikka keskkonnahoiuni välja… Kohe jutustan, kuidas.

Annetamistalgutega sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday ehk andmise teisipäeva nime all. Annetamistalgutega tahetakse suurendada annetuste kogust, kuid laiem eesmärk on tuua annetamise teema suurema avalikkuse ette ning teadvustada, kui palju on meil erinevaid heategevuslikke organisatsioone ning kui palju on inimesi, kes tegelevad teiste aitamisega. Ja kui palju saab ise käed külge pannes teha meie kõigi keskkonna paremaks muutmiseks. Igaüks, kellel huvi täpsemalt uurida, kiigake palun nende kodulehele: www.annetamistalgud.ee või külastage nende FB lehte. Minult küsis arvamusartiklit annetamise kui mõtteviisi kohta meie kohalik viie valla leht Sõnumitooja. Ja kuna artikkel on veebis kõigile huvilistele olemas, siis kasutan julgelt lõike sealt ka siin, sest tahan sel teemal veel mõtiskleda. Huvi korral saab tervet artiklit lugeda siin: https://sonumitooja.ee/anne­ta­mi­ne-on-age/.

Pean tunnistama, et õppisin annetamise vajalikkust väärtustavat mõtteviisi aastaid. Ülikoolis õppides sattusid mulle kätte esimesed enesearengu raamatud ja plaadid. Ja minu mäletamist mööda ei olnud ühtki raamatut ega plaati, kus ei oleks räägitud annetamise kui mõtteviisi arendamise vajalikkusest. Ma ise annetasin pikka aega pisteliselt ja pigem harvem. Alles viimastel aastatel olen enda jaoks avastanud püsimaksekorraldused kui annetamisviisi. Seda selleks, et annetaksin regulaarselt olenemata, kas see mulle minu „olulises ja kiires“ elus meenub või mitte. Ja kui mingi ajani arvestasin põhjust „mul läks meelest ära“ kui täiesti adekvaatset, siis ühest hetkest ei tahtnud ma enam oma võimet ise vastutada oma otsuste eest ära anda.

Aga tagasi tulles ennist mainitud enesearengu raamatute juurde, miks seal annetamisele nii suurt rõhku oli pandud? Uuringud näitavad, et inimene on õnnelikum, kui tunneb end kasulikuna – saab midagi teistele anda selle eest vastu saamata. See ongi esimene ja ehk kõige olulisem põhjus, miks võiks annetada – et olla õnnelikum. Ja õnnelik inimene toimib oma elus ju palju paremini. Internetikeskkonnas „Ma armastan aidata“ nimetatakse lausa viis põhjust, miks annetada: saad tagasi positiivseid emotsioone, oled osa kellegi teise õnnest, saad aidata kaasa südamelähedase probleemi lahendamisse, oled eeskujuks lähedastele ja sõpradele ning tunned tänulikkust selle eest, mis on sinu elus hästi.

Aga kas annetama peaks ainult raha? Kindlasti mitte!. Ise annetasin üliõpilasena pikalt oma aega tasuta esinedes ja mõnda aega kooridirigent olles palka saamata. Viimasel aastal olen ka Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik talgujuht, mis annab võimaluse oma aega annetades osaleda ökosüsteemide taastamise talgutel. Kui talgutel osaledes on mul lisaks võimalus looduse kohta õppida ja vahvate inimestega lõbusalt looduses aega veeta, siis esinemine ja koorijuhtimine andis palju väärt kogemusi mulle endale, eneseteostustunde ja võimaluse muusikat teha. Mulle tundubki, et vabatahtlik töö ja talgutel käimine hakkab vaikselt muutuma normaalsuseks. Samuti pole harv, et käiakse abiks loomade varjupaigas, supiköökides, kogutakse annetusi peredele, annetatakse toidupangale.

Kõige parem viis meil endil tulevikku ennustada on see ise luua. Ja annetamine enda jaoks olulise teemaga tegelevale organisatsioonile on üks võimas viis aidata maailma paremaks luua. Eestis annetab heategevuseks keskmiselt iga neljas inimene. Oleme sellega maailmas 66. kohal. Aga kui palju rohkem saaks ära teha, kui annetajaid oleks näiteks kaks korda rohkem? Näiteks eelarvest rääkides kõneldakse raha planeerimise vajalikkusest, kulude optimeerimisest, sissetuleku suurendamisest, säästmisest ja investeerimisest. Aga kas annetamine ei võiks samuti olla üks eelarverida?

Mida tervem ja tugevam on ühiskond, seda enam hoolitseme nõrgemate eest, teeme vabatahtlikku tööd, annetame nii oma raha kui ka aega. Jõulude ajal saab annetamine sisse väga suure hoo. Kuid kas annetamine peab jääma ainult jõuluaega? Võiksime annetamisest mõelda kui võimalusest teha head kogu aasta jooksul, et muuta maailma natukese haaval paremaks.

Viimastel päevadel olen leidnud palju sarnasusi mõtteviisis, mis toetab annetamist ja mis väärtustab keskkonnahoidu. Ka keskkonda hoides, oma valikuid üle vaadates, vajadusel sammhaaval oma harjumusi muutes astume endast heas mõttes välja ja võtame teadlikult vastutuse, et luua paremat maailma. Küll on hea, kui suudame sealjuures rõõmsad ja õnnelikud olla. Sest päriselt, miks mitte? Keskkonnahoid ja annetamine on ju täiega äge!

Foto: Judith Wegmann. Mõni aasta tagasi Baselis.

Avaldas Farišta

Olen Farištamo Eller. Minu kirg on olnud pikka aega muusika. Nüüd on sellele lisandunud keskkonna teemad. Alustasin blogi ja podcasti, et inspireerida meid kõiki tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid iga päev! Ja olema enda parimaga rahul. Sest parim muutub iga päevaga paremaks.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga