Kajakkidega Harku järvel ja imeliste muusikutega Saue Improvisatsiooni Päevadel

Reedel, 12. juunil käisid Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, Tahe Outdoorsi meeskond, Maailmakoristuse peakorteri tiim, Rohekool, Haabersti linnavalitsus ja vabatahtlikud Tallinnas Harku järvel kajakkidega prügi nii veekogult kui ka rannaaladelt koristamas. „Täna me oleme läbi rääkinud Indiaga, Hollandiga ja Brasiiliaga, selleks et osad kajakkid sinnapoole teele panna ja aidata meie riikide liidritel koristustalgusid läbi viia. Neid kajakke me ei kasuta ainult maailmakoristuse päeval, vaid aastaringselt täpselt nii, nagu tiimid ise heaks peavad,“ Let’s Do It Worldi liikumise president Heidi Solba. Taaskasutatud plastist tehtud kajakke teeb Tahe Outdoors Maailmakoristuspäevale 200 ja need saadetakse üle maailma laiali, et oleks lihtsam puhastada erinevates riikides jõgesid, järvesid ja meresid. Maailmakoristus on ülemaailmne ühepäevane koristuspäev, mis eelmisel aastal kaasas 21,2 miljonit inimest 180-st riigist. Maailmakoristust koordineeribki rahvusvaheline liikumine Let’s Do It World, mille peakorter asub Eestis.

Seda avapauku Maailmakoristuse uuele ülemaailmsele projektile kajastati paljudes meediakanalites. Jagan mõnd linki ja ise kirjutan veidi oma kogemusest.

Näiteks ERR-is: https://www.err.ee/1101693/harku-jarve-koristuspaev-andis-avapaugu-maailmakoristuse-uuele-algatusele

Ja Pealinnas:

Hommik algas minul sellega, et läksin Heidiga järvele ja aitasin operaator Kõpsina tal intervjuu Terevisiooni viia. Heidi oli selleks ajaks ka KUKU raadiole juba algavast üritusest rääkinud. Kajakiga järvel on ikka tohutult mõnus, meid soojendas päike ja tuulgi ei tundunud üldse suur, kuigi hiljem tagasi sõudes saime aru, et ikka päris tugevalt puhus vastu. Kuni aktsiooni lõpuni oli selge, et ega järve pealt midagi ei saa, veepind oli kaunis ja puhas. Haabersti linnaosavanem oli oma tervituskõnes rõhutanud, et Harku järv ei ole mitte ainult linnaosa, vaid kogu linna pärl ja et nad näevad kõvasti vaeva selle juveeljärve puhtana hoidmisega. President Kersti Kaljulaid juhtis oma kõnes tähelepanu sellele, et kuigi meil Eestis tundub makrovaade ilus ja puhas, tekib valdavalt probleem hetkel, kui süveneme mikrovaatesse – siis on prügi kõikjal! Meie kogemus kinnitas seda. Alguses sõitsime järvel, pöörasime pilliroo vahele – kõik imeilus ja puhas. Ühel hetkel hetkel otsustasime aga randuda. Ja oh, mis lõbu siis pihta hakkas. Küll on palju prügi, mida eemalt ei näe. Tuleb minna lähemale ja päriselt vaadata – siis tuleb kõikjalt prügi välja. Tegime Anneliga videosid ka erinevate sõnumitega: „Ära ole prügipime“ ja „Kui jaksad pakendatud toidu ja joogi loodusesse tuua, jaksad tühja pakendi ka loodusest välja viia“.

Sõnum jäätisesööjale, kelle jäätise pakendi me leidsime siitsamast…

President Kersti Kaljulaid möllas kõik kolm tundi ja tuli tohutu koguse prügiga tagasi ja pani oma kõnes kõigile südamele, et hooligem ja ärgem tehkem nii, et pärast kõik koht prügi täis on – võtkem oma prügi loodusest kaasa. Kas see on populism? Vastab president Kersti Kaljulaid. Ja väga palju muud tema kogemusest järvel: https://tv.postimees.ee/6995520/reporter-president-kaljulaid-kais-harku-jarvel-prugi-koristamas

Samal ajal Saue muusikakoolis…

Ja teine üritus minul, mis peaaegu samal ajal toimus – Saue Improvisatsiooni Päevad 11.–13. juunini Saue muusikakoolis. Sel aastal toimus üritus juba kahekümne kolmandat korda! Müts maha ja sügav kummardus Kristiina Liiviku ees, kes Saue muusikakooli esimesel tegutsemisaastal ka vabaimprovisatsiooni päevadega alustas ja siiani ürituse hingeks on. Olen viimastel aastatel olnud tegev kunstilise juhi ja õpetajana ja imestan igal aastal kui ägedad alaealised ja üleealised lapsed kõikjal meie ümber improviseerivad! Aitäh teile kõigile! Sel korral osalesid ka minu tudengid (eesti, hiina ja jaapani päritolu) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, kes tohutult värvi lisasid.

Igal aastal on improvisatsiooni päevad olnud veidi erinevad. Sel aastal tegime seoses koroona kriisiga väga palju asju teisiti. Näiteks ei olnud meil võimalust pakkuda lastele jääda ööseks, mistõttu selline päris laagri melu jäi ära. Samas oli positiivne, et osalejad said öösiti puhata ning igal päeval olid meil puhanud noored vastas (laagri elu juurde kuulub ju hommikutundideni lõbus olemine). Teistmoodi oli ka söömine, sest kooli söökla ei töötanud ning meile toodi eraldi lõunat ja õhtuoodet. Esimestel kordadel toodi toit kõigile lastele eraldi ühekordsetes toidukarpides. Õnneks aitas see, et Kristiina neil palus siis päris taldrikud saata ja toit suurtesse metallnõudesse panna. Olime kõik tohutult üllatunud, et üldse selline võimalus on, et ei tooda siseruumidesse päris nõusid. Ja tohutult tänulikud, et ikkagi kolmandal korral päris nõud toodi.

Sel korral oli eriline, et minu tudengid veetsid kolmest laagripäevast kaks aktiivselt osaledes. Varasematel aastatel olen kutsunud oma tudengeid kas esinema või konkreetset meistriklassi läbi viima. Sel aastal aga pidin mõtlema välja teised lahendused, sest mul polnud võimalik nendega kokku saada mitmel kuul ja seda järgi teha on keeruline. Aga improvisatsiooni päevadel osalemine on üks võimalus, sest seal toimub palju erinevat, on võimalik erinevates koosseisudes improviseerida ja erinevatelt õpetajatelt tagasisidet saada. Ja lisandväärtusena näha üht võimalust, kuidas sellist üritust läbi viia.

See on aga kõik ürituse tehniline pool. Seda päris meeleolu, maagiat, loomisjõudu, rõõmu muusika sünni erilisusest on keeruline seletada neile, kes pole käinud. Kohtumiseni järgmisel aastal!

Õpetajad ja tudengid, ehk kõik “üleealised lapsed” Saue Impropäevadel inspireerimas ja kogemusi jagamas.
Minu imelised tudengid Kärt, Hei Ching, Sakiko ja Henno. AITÄH!
Aita Vaheri tunnis masinat improviseerimas.
Muusika sünni juures.
“Kes on konn?”

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga