Ilmus esmalt Äripäevas, esitatud esseekonkursile 30. märtsil.

Autorid: Farištamo Eller, Marcus Pertel. 7Rs

Küsimus “Milline on edukas Eesti?” tõstatab teema edukat riiki loovatest edukatest inimestest ja paneb arutlema selle üle millised on edukad inimesed ja kuidas määratleda edu?

Veel hiljuti kehtis põhimõte, et ettevõtte loomise peamine eesmärk oli toota rahalist kasumit. Nüüd on see trend taandumas. Tooni annavad järjest enam ettevõtted, mis lisaks kasumlikkusele pööravad tähelepanu keskkonnale ja ühiskonnale tervikuna. Sotsiaalsete ettevõtete plahvatuslik edu näitab, et tegeletakse probleemidega, mis omavalitsuste ja seaduste tasanditel on unarusse jäänud. Näiteks toidu raiskamise vähendamine, töötajate elukvaliteedi parendamine, füüsilise ja vaimse tervise hoidmine ning globaalsed probleemid nagu lapstööjõu kasutamine kakaoistandustes või ookeaniprügi.

Loodus ei ole vaid “pehme väärtus” kunstnike inspireerimiseks ja lastele mängimiseks, vaid keeruline balanseeritud süsteem, mille tasakaalust välja viimine teeb omakorda “kõvade väärtuste” arendamise võimatuks. Ei saa saagida oksa, millel ise istume. 

Isikliku vara suurendamine on olnud lubatud nii looduskeskkonna kui ka teiste inimeste arvelt. Eesti rahva heaolu arvestades ei tohiks looduslik raba, järv, liivamägi ja mets kuuluda inimesele, kellel on raha metsakombaini või kopp-laaduri ostmiseks, ja kes loodusväärtuste hävitamise arvelt rahaliselt rikastub. Looduskeskkond on meie kõigi ühine vara, mille hoidmine ja kaitsmine muutub iga päevaga üha olulisemaks. Metsa (näiteks) tuleb hoida ja kaitsta ühtmoodi nii ökoloogilise rikkuse, kultuurilise pärandi, sotsiaalse, vaimse ja füüsilise positiivse mõju kui ka erinevate majanduslike kasude tõttu.

Kas meile ühiskonnana ja Eesti inimestena on tarvis sellist majandusmudelit, milles kasumlikkus väärib hävitamist maa peal ja maa all, õhus ja vees? Illusoorne progress, mis laseb rikastuda vähestel enamusele kuuluva looduskeskkonna arvelt ei ole unistuste Eesti. Nõrgemate ärakasutamine ei tohi olla meie normaalsus. Ebaeetilistele alustele rajatud majandusedu ei või olla heaks kiidetud. Eluviis, mis ei toeta terviklikku elu ja olemist, ei saa olla eesmärk

Kõigepealt tuleb arvestada majanduses lisaks finatsilistele ka teisi eesmärke ja suundi, kuid nende tajumiseks tuleb näha suurt pilti. Vaimse tervise probleemide tekke ja keskkonna puhtuse vahel on leitud palju seoseid, on tekkinud suisa omaette termin “kliimaärevus”. Oleme liikunud digitaliseerumise suunas (kaugtöö, e-asjaajamine), aga ka suurema keskkonnateadlikkuse ja keskkonna mõju tunnetamise suunas. Rahvana teame ja tunneme metsa mõju meie vaimsele ja füüsilisele tervisele ning paljud eestlased taunivad metsade puidumaardlatena kasutamist.

Teiseks tuleb prügi teke majandusest välja disainida. Arvestama peab toodete ja teenuste kogu elukaarega, algusest peale, ja prügi kui sellist mitte aktsepteerida. Gunter Pauli, Belgia ettevõtja, majandusteadlase ja kirjanik​u üks kuulsamaid näiteid on kohvikutes ülejääva kohvipaksu peal seente kasvatamine, mis majanduslikult uue tulusa liini loomisega muudab kohvipaksu ressursiks. Ettevõtetes tekkivatesse tootmisjääkidesse tuleb suhtuda kui rakendamata materjali. Näiteks karbid, kastid ja pakkematerjalid võiksid olla ringluses seni, kuni neist saab kompost või uue materjali toore. Transformatsioon prügist materjaliks on saavutatav vaatenurga muutmisega, boonuseks on lisakäive.

Analüütikud K. Haanaes, D. Michael, J. Jurgens ja S. Rangan on öelnud Harvard Business Reviews, et “Turgudel, kus loodusvarad on ammendumas või neid ongi vähe, on jätkusuutlikkuse mõttes kõige innovatiivsemad iduettevõtted.” Meil on inimese kohta kõige rohkem iduettevõtteid ning Eestit ei peeta traditsiooniliselt maavarade rikkaks. Suutlikkus asju ümber mõtestada väljendub selgelt.

Me kõik saame anda oma panuse hoolimata sellest, et muutuste tegemine tekitab sageli tunde isiklikust kahjust ja tulevikus saadav kasu võib tunduda abstraktne. Edu on võimalik tagant kiirustada sellega, et lepime kogukondades omavahel kokku, et edu määratleb jätkusuutlik tegutsemine, mis võrdsustub keskkonnahoiuga. Nii tekib ühisele eesmärgile suunatud koostöövõrgustik, kus igaühel on vabad käed seada oma tegemisi, kuni arvestatakse otsuste tegemisel ka keskkonna õigusi.

Ringmajanduse teooria, jätkusuutlik ja ökoloogilist mitmekesisust hoidev teadus on olemas. Mida veel pole, on arusaamine, et edukas Eestis loovad muutusi kodanikud, poliitikud ja ettevõtted kolmepoolses koostöös. Poliitilised otsused peavad soodustama keskkonnahoidu, esitades nii ühiskonnale kui ka arengukavadele tellimuse läbivalt keskkonnasäästlikele toodetele ja teenustele.

Väikese riigina on meil lihtne võtta vastu otsus mitte ekspluateerida loodusressursse, kommunikeerides puutumatu looduse väärtust kõigile. Andes oma väikse suure panuse, saame olla ka teisele suunanäitajaks ja eeskujuks. Eduka Eesti inimesed on terved nii vaimselt kui füüsiliselt, olles kodus endale loomuomases keskkonnas. Terved inimesed on garanteeritult õnnelikud inimesed, kes on lõppkokkuvõttes ka majanduslikult väärtuslikum inimvara.

Foto: Erakogu.
Foto: Jaan Krivel

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga