Kas reisides võiks ka keskkonnale mõelda?

Käisin lühikesel reisil Peterburis ja jälgisin enda ja oma reisikaaslaste käitumist. Jagan mõningaid tähelepanekuid keskkonnasõbralikest käitumistest ja valikutest reisil. Praeguseks hetkeks olen emotsioonid läbi elanud ja läbi mõelnud, mistõttu kirjutan rahulikult ja konkreetselt. Kindlasti tekib meil kõigil mõne teemaga äratundmine. Ja kuna selleks, et üldse mingi muutus sünniks, tuleb muutuse vajalikkust teadvustada, ongi minu kogu blogi suurim eesmärk erinevatele teemadele tähelepanu pöörata ja teadvustada.

Kõige tihedamini jäi kriipima tõik, et reisil tundub igast poest kilekoti haaramine palju lihtsam, isegi asjadele, mida kodupoodides harva uude kilekotti pistame. Samuti tundub oma joogitops ja joogipudel reisile kaasa võtta keeruline, aga jalanõud, riided, rahakott, mobiil ja hügieenitarbed on meil ju ometi kaasas. Sama lihtsalt saaks ka korduvkasutatava joogitopsi ja -pudeli, lusikad, toidukarbi, vajadusel joogikõrre kaasas kanda. Tuleb vaid oma suhtumist muuta.

Reisil käime tihedamini väljas söömas ja sealhulgas ka kiirtoidukohtades, kus pole kasutusel pestavad nõud, vaid kogu söök tuleb ühekordsetel taldrikutel, topsides ja söögiriistadega. Teadlikult võiksime valida kohvikud ja restoranid, kus toitu naudime korduvkasutatavatelt nõudelt. Ja vee joomist planeerida, et ei tekiks mitu korda päevas vajadust osta plastpudeliga poest vett.

Välismaal ei pruugi olla võimalik jäätmeid sorteerida või peab hakkama õppima teistsugust süsteemi. On võimalik läbi mõelda oma tekkiv prügi, kuidas seda oleks võimalik vähendada või näiteks ka pakend kokku voltida ja kaasa võtta. Kui prügi tekib liiga palju, tuleks läbi mõelda, et miks seda tekib ja mida saaks selle vähendamiseks ette võtta. Hotellis viibides võib tekkida ka tunne, et tekkinud prügi pole nagu enam minu probleem, kuigi kodus sorteerime võib-olla korralikult. Samas kui tunneme, et iga meie enda tekitatud prügi on meie endi vastutus, siis ehk vähendame prügi tekitamist ja samas ka jälgime, kuhu prügi ära viskame. Üks näide on banaanid – võtsin bussireisile kodust kaasa banaane. Hakkasin aga mõtlema, kui palju koori mul tekib. Koorisin siis banaanid kodus ära, viskasin koored bioprügisse ja võtsin banaanid karbiga kaasa. Selline lahendus ei pruugi teistele üldse sobida. Samas illustreerib võimalusi, kuidas saame ette mõeldes jäätmed õigestesse konteineritesse sorteerida.

Kui soovime oma menüüs taimse toidu osakaalu suurendada, võib teises riigis tekkida probleeme sobiva toidu leidmisel. Mõnedes kohtades on täistaimsed valikud olematud, samas on taimset toitu juba üsna lihtne igal pool saada. Siis tekibki küsimus, et kui palju olen nõus pingutama selle nimel, et “õige” söök üles leida või on lihtsam mõneks päevaks alla anda.

Välismaal tekib tihti soov veeta aega osteldes suveniire, riideid, komme jne. Välismaal on kõik teistmoodi ja põnev ja emotsionaalselt on lihtsam raha välja anda. Aga selle ostlemise emotsiooni kõrval peame ka mõtlema, kas see hea enesetunne on hetkelini või naudime ostatud asja tõesti kauem. Sest iga asja tootmiseks on kulunud palju ressurssi ja toode ise ei pruugi üldse looduses laguneda, ja lõpetabki oma elu kiiresti prügimäel. Mõnusa emotsiooni saab ka muuseumis, pargis, teatris või niisama tänavatel käimine.

Reisimine ise võib olla suure CO2 jalajäljega. mõned märksõnad, mis mul pidevalt peas kerivad, kui reisimisele mõtlen: ühistransport vs rendiauto; kõndimine; lennukiga lendamine; rong… Kas ja kuidas oma CO2 jalajäge kompenseerid? Ehk hoopis eelistada lähemaid sihtkohti ja harvem reisida*.

Aga kingitused – tihti viime reisilt perele, lastele, sõpradele, vanematele kaasa kinke. Ja nii lihtne on osta pudi-padi. Hea oleks kingitused ka läbi mõelda ja kaasa osta midagi vajalikku või söödavat ning muidugi jälgida ka pakendamist.

Totaalne ülepakendamine ja ilmaasjata kilesse pakendamine. Sibulad, küüslaugud ja ingver imehästi ju oma koorega…
Vene luuletaja Puškini viimases elupaigas. Külaskäik sinna läks küll väga südamesse.

Jagan ka selle nädala podcasti, kus vestlesime ettevõtja Indrek Põldveega. Jutud liikusid ootamatuid ja põnevaid radu pidi! Aitäh vestlemast ja inspireerimast!

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga