Keskkonnahoid on äge ju?

On või?

Võiks.

Kuidas? Miks?

Sest iga kord paremat valikut tehes ja isegi valikuid kaaludes on võimalik end hästi tunda. Tunda end parema inimesena, tunda end hooliva inimesena. Tunda, et antakse oma parim, et enda lastel ja järgnevatel põlvedel oleks ka võimalik planeedil Maa elada ja loodust nautida. Kas see ongi trikk, kuidas saada teadjast tegijaks – tuleb uskuda, et igal valikul ja otsusel on mõju ja tagajärg. Ja iga valik liigutab maailma mingisse suunda.

Miks sellised sõnumid vaid inglise keeles “vastu jalutavad”… Tõlge: “Ära Sa mitte mõtlegi oma jõudu alahinnata!”

Minule meeldivad inimesed. Isegi kui vahel on tunne, et inimkond tervikuna ei meeldi väga. Aga inimesed on vist kõik vahvad ja võluvad, eriti kui nad end päriselt vabalt tunnevad ja pinges ei ole. Aga need, kes võtavad oma vabast ajast veel aega, et anda oma panus, inspireerivad piiritult. Jagan näiteks viimast Keskkonnahoid on äge! taskuhäälingu saadet, kus Let’s Do It World kommunikatsioonijuht, fotograaf ja antropoloogiatudeng jagab oma mõtteid nii nii paljust põnevast. Maailmakoristuspäev ja Let’s Do It World liikumine, keskkond ja palju muudkui sai läbi arutatud, sest “ega keskkond pole mingi tükk kuskil nurga taga. Kõik me ümber ja me ise oleme üks TERVIK. Ja seda ei saagi skalpelliga lahata, vaid tuleb rinnaga peale viskuda.”

Minu enda jaoks on need saated näiteks üks põhjus, miks Keskkonnahoid on äge! Igas saates kuulen miskit uut, miskit põnevat, miskit jahmatavat, miskit inspireerivat.

Ja siis veel kõik need inimesed, kellega pole isiklikult kokku puutunud ja keda ma ei tunne, aga kes teevad nii ägedaid leiutisi. Nagu näiteks kaks austraallast, kes tegid Seabini, et mereprügi koristada. Üks tuleb nüüd ka Eestisse Tallinnasse mõneks kuuks, täpsemalt saab lugeda siin. Ja tegelikult on neid algatusi ülipalju, sest igal pool antakse oma parim, et teha olukorda paremaks. Ja see ongi äge!

Ja kuigi on äge, on vahel ka kurb. Ma pikalt täna ei taha kurbusel üldse peatuda. Aga ma mõtlen, et see sallimatus? No miks me oleme sallimatud? Ja mis see sallimatus on? Siin on põhjalikult sallimatusest (ja diskrimineerimisest) juttu. Ma ise ei lähe teemasse rohkem sügavamale, kui et näoraamatus nägin ühe tuttava seinal fotot inimtühjast mererannast kiviga, millel oli tekst Black Lives Matter. Ja see foto tekitas kommentaariumis reaktsiooni, et see ikka ei sobi, et vale koht, vale hetk ja on liiale mindud. Selle pildi kommentaarides toodi ka välja, et varem kirjutati meil “Vasja oli siin” ja muud säärast, ja nüüd on vaid teksti sisu muutunud, tähendus on sama. Aga kas ikka on? Või on sellel “sodimisel” mingi sügavam mõte?

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga