Kuidas jõudsin siia, kus olen?

Lõbus talguline. Klõpsu tegi Kirke Raidmets.

Olen muusikateadlasest pianisti ja kirjaniku tütar. Lapsena meeldis mulle endale kõike õppida ja pilli mängida. Ainult sporti ei meeldinud teha. Kuidagi läks nii, et jätkasin muusikaõpinguid, algul Eestis, siis Soomes, lõpuks ka Šveitsis. Pikalt nägingi end pianisti, õpetaja ja kontserdikorraldajana. Raamatuid ikka lugesin, vahelduva eduga proovisin sporti ka teha, ja järjest enam tekkis side loodusega. Lapsena väike kogemus maal olemisega siiski oli, viieaastasena elasin ühe suve maal, samuti oli meil mitu aastat Viljandis elades väike põllulapike, heina olen teinud, küülikutele võilillelehti korjanud, bussi pealt tädi juurde mitmeid kilomeetreid läbi metsa kõmpinud. Aga kõiges muus olin täiesti tavaline linnalaps.

Millalgi kahekümnendate alguses tekkis mu tutvusringkonda üks tütarlaps, kes “hakkas järsku” veganiks. See oli hetk, kui esimest korda tekkis minu vaatevälja mõtteviis, mis erines kardinaalselt kogu mu senisest elust. Kuulsin esimest korda loomaõiguslusest, täistaimse toitumise võimalikkusest, loomsete toodete mittekasutamisest. Tol hetkel minu füüsilises elus midagi ei muutunud. Kuid tagantjärele vaadates muutus kõik minu vaimses maailmas. Mõne aasta jooksul katsetasin taimetoitlust jättes välja kõik loomad-linnud-kalad oma menüüst. See periood kestis alguses poolteist aastat, hiljem jäi see mu põhiliseks kokkamisviisiks. Mõni aasta tagasi tuli minusse selge teadmine, et tahaksin väga tahta olla vegan, ehk siis mitte kasutada oma elutegevuseks ühtki loomset toodet.

Mäletan selgelt, et sealtpeale algas minu teekond täistaimse toidu maailma. Ja täpselt samal ajal keskkonnateemade maailma. Hakkasin teadlikult otsima infot vegan toidu kohta ja täiesti tahtmatult leidsin lisaks retseptidele tohutus koguses keskkonnaalast infot. Infot, millest mul aimugi polnud. Täiesti piinlik praegu tunnistada, ausalt. Olin kliima soojenemisest vaid veidi midagi kuulnud, loomade väljasuremisest ehk ka natuke, aga võib-olla ka mitte. Inimese rollist kogu selles mäsus – pole kindel.

Miks? Esiteks ilmselt sellepärast, et kogu mu tähelepanu oli mujal, õppisin, käisin tööl, olin pidevalt armunud… Teiseks tundub mulle, et sellest teemast meedias ehk ka räägiti vähem. Enese rahustuseks on hea nõnda mõelda ju, et keegi kusagil mujal oli jätnud midagi tegemata. Tõde on ilmselt see, et mind lihtsalt ei huvitanud. Samas – me kõik elame oma infomullis ja see mull on suuresti eri “küpsiste” tulemus, mis meie digiliikumist jälgivad. Seda teades reageerin teadlikult näiteks facebookis kõikidele postitustele, jagamistele, fotodele, mis mulle korda lähevad. Sest tahan oma infomulli valida nii palju, kui mulle tundub, et on võimalik.

Aga tagasi tulles – samm haaval sain teadlikuks minu enda võimalusest oma otsustega elu ja maailma kulgu pisihaaval mõjutada. Ja iga väike muutus on sünnitanud järgmise. Kõige olulisemaks pean mõtteviisi muutust: “Mina ise muudangi maailma.” Minu unistus on inspireerida meid kõiki oma jõudu tagasi võtma ellega, et otsime alati võimalusi, kuidas saab! Tallinna visioonikonverentsil kõlas mõte, et vaadakem otsa noortele, kes juba teavad, milline maailm peaks olema, milliseks muutuma. Mind ennast inspireerib teadmine, et saan endale julgelt otsa vaadata teadmises, et annan oma parima. Ja olen kindel, et inimestena koos suudame muutuse ära teha. Peaasi, et tunneme end hästi, lootusrikkalt ja inspireerituna, et oleme õnnelikud iga oma väiksemagi muudatuse üle oma elus ja valikutes.

Mis ma ise täpselt siiani teinud olen? Sellest juba järgmine kord. Seniks aga Let’s have fun saving the planet. Keskkonnahoid on äge!

Inspireeriv noor inimene, kes räägib sellest, kuidas igaüks meist saab igas elu hetkes olla väikest viisi keskkonnaaktivist lihtsalt oma eeskujuga, oma valikutega, oma teadmistega, oma mõjuga. Mitte midagi erilist ei peagi tegema, lihtsalt teadvustama oma valikuid.

Avaldas Farišta

Olen Farištamo Eller. Minu kirg on olnud pikka aega muusika. Nüüd on sellele lisandunud keskkonna teemad. Alustasin blogi ja podcasti, et inspireerida meid kõiki tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid iga päev! Ja olema enda parimaga rahul. Sest parim muutub iga päevaga paremaks.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga