Loomadest ja lindudest

Huvitav on mõtiskleda, kuidas mõni mõte (või tegu) on objektiivselt täiesti hea, aga suhtumine sellesse mitte, samas mõni teine mõte (või tegu) ei ole objektiivselt kohe üldse hea, suhtumine sellesse aga on. Selle nädala taskuhäälingu saates Keskkonnaraadio on Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp ja seda kuulates saab mu alguse mõte selgeks. Või siiski ei saa? Toon oma esialgse väite illustreerimiseks mõne näite saatest: “Ideaalis võiks maailm olla selline, kus me ei ekspluateeri loomi ja lähtume sellest, et iga loom on isiksus. / Meil on raske mõista, et see, mis on olnud normiks sajandeid, peaks muutuma. / Ma ei söö liha, sest loomad on mu sõbrad. / Toitumine ei ole enam ammu isiklik teema. Võiksime sellest avatult konkreetsete faktidega rääkida.” (Annika Lepp)

Kasutan nüüd juhust ja teen reklaami olulisele omamoodi streigile. Aga väike eellugu ka. Ma ei ole veel kohanud ega kuulnud inimesest, kes ei sooviks lindudele pesitsusrahu. Praegu Eesti metsades toimuv on aga kõike muud kui lindudele pesitsusrahu jätmine. Üldse on praegu meeletu üleraiumine, mida erinevad uuringud, teadlased ja keskkonnaorganisatsioonid paluvad lõpetada, aga raiumine käib järjest hoogsamalt edasi. 21. märtsil pidi tulema meeleavaldus, aga siis tuli eriolukord, kõik üritused keelati ära ja keegi välja tulla oma meelsust näitama ei saanud. Nüüd aga on üks võimalus lindude pesitsusrahu teema osas oma suhtumist näidata juba sel teisipäeval, 5.mail kell 17.00 kui Extinction Rebellion korraldab lindude pesitsusajale tähelepanu pööramiseks mitmes Eesti linnas autodega lindude pulmarongi. Miks?

Sest Eestis on metsalindude arvukus vähenenud vahemikus 1983-2018 26% ja Eesti on oma haudelinnupopulatsioonide langustrendiga Euroopa Liidu esiviisikus. Metsalindude arvukus Eestis väheneb keskmiselt 101 400 linnu võrra aastas. On täiesti mõistetamatu, et 2020. aasta kevadel teeb RMK lindude pesitsusajal üraskitõrje sildi all Eesti metsades raiet tuhandel hektaril. Õnneks on teadlased kirjutanud ja seletanud miks see pole hea plaan, toon mõned ära ka: Tartu Ülikooli maastikuökoloog Anneli Palo, ELFi metsaekspert Liis Kuresoo, diplomeeritud metsamajandaja ja looduskaitsja Rainer Kuuba.

Kus võiks siis autorongi teha? TALLINNAS minnakse teele Linnahalli parklast kell 17:00, VILJANDIS aga Grand Hotell Viljandi ees olevast parklast kell 17:00, sealt sõidetakse mööda linna tuututades nagu õige pulmarong. Erinevus on vaid autode “kaunistuses”. Nõuded autole sel korral on nähtaval kohal kiri: #NõuanPesitsusrahu. Vahva mõte on kaunistada autot näiteks enda meisterdatud linnupesadega ja pista pessa laste pehmed linde kujutavad mänguasjad, või muu asjakohasega. Kindlasti ei ole soovitav kasutada õhupalle olgu nad nii vahvad kui tahes, sest õhupallid reostavad loodust. FB ürituse all on üleskutse teha selliseid autoronge oma kodukohtades ja võimalusel jagada infot ette ka teistele näiteks ürituse all, sest kas poleks tore, kui üle Eesti vuraksid korraks ringi autod nõudes pesitsusrahu?

Mida teha aga teisipäevani? Kõigepealt kuula taskuhäälingut, seejärel kui oled FB-s, siis saab kasutada FB raami #NõuanPesitsusrahu. Samuti tuleks end pane osalejaks üritusele Nõuan pesitsusrahu! . Kõik ikka selleks, et näidata, et meid on palju, kes me hoolime ja nõuame lindudele pesitsusrahu.

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga