Näidake hoolivust, valige veganiga õhtustades samuti täistaimne toit

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 11. juulil 2021. aastal.

Meil on ühiskondlikud kirjutatud ja kirjutamata kokkulepped, et omavahel hakkama saada ja ehk õnnelikki olla. Samas elame tänasel päeval kõik veidi erinevas infomullis.

Neis mullides on erinevad raamatud, uudised, muusika, tõekspidamised ja uskumused, sõbrad, filmid, toit, informatsioon. Infomullide erinevusest hoolimata toimime ühiskondadena, otsime ja leiame oma rõõmu.

Erinevate inforuumide kiuste on meil üks ühine teadmine – kliimamuutused. Tegelikult see päris ühine teadmine muidugi ei ole, sest näiteks Orkla grupi viimase rahvusvahelise uuringu järgi ei usu kolmandik Eesti inimesi, et kliimakriis on päris. Justkui oleks tegemist jõuluvanaga. See number põhjendab, kuidas paljude meie ühiskonnaliikmete meelest ei olegi tegemist absoluutselt mitte mingisuguse probleemiga.

Oleme pidevalt tunnistajaks, kuidas poliitikud võtavad vastu vähe sisulisi otsuseid, mis meie elukeskkonda päriselt hoida aitaksid. RMK ja Erametsaliit teevad järjepidevalt erakordselt mõjusat teavitustööd elurikkust hävitava lageraie normaliseerimiseks. Ettevõtted (ja projektid) meie looduse arvelt õitsevad, hoolimata teadlaste ja looduskaitsjate jõupingutustest looduse huvisid vähegi kuuldavale tuua. Kunagi varem ei ole inimesed nii paljusid loomi kasvatanud söömiseks või nendest millegi valmistamiseks.

Saeme oksa, millel ise istume

Kuidas sellises olukorras looduskaitsja või loomaõiguslasena õnnelik ja vaimselt tasakaalus olla? Kuidas üldse elada ühiskonnas, mille liikmed ei tundu mõistvat, et päriselt ja kohe tuleb hakata vastu võtma otsuseid, mis aitaksid veel säilinud elurikkust hoida? Ja kuidas hakkama saada ühiskonnas, kus suur osa inimesi ei saagi aru, et midagi oleks valesti? Sest mitte kunagi varem pole nii hästi olnud kui praegu.

Kogu see olukord tundub omamoodi absurdne. Kes ei teaks, et looduse hävitamine on inimese enda hävitamine? Meie eksistentsi Maal teeb võimalikuks just seesama elurikkus, mida täie hooga hävitame. Süsinikku seovad needsamad ökosüsteemid, millele oleksime justkui sõja kuulutanud, sest millegipärast hindame kõrgemalt betoneeritud parklat kui ürgmetsa.

Kuidas ikkagi olla õnnelik? Viimasel ajal räägitakse palju vaimsest tervisest. Õnneks. Inimesi julgustatakse enda eest hoolitsema, endale aega võtma, oma vajadusi kuulama ja arvestama. Mis saab aga siis, kui inimene tunneb oma õiguseks olevat mitmekesise eluslooduse, vanad metsad, puhta õhu, joogivee ja puhta toidu? Ja mis saab siis, kui seesama inimene tunneb, et tema õigusi rikutaks, kui ei kaitsta märgalasid, metsi ja merd, kui ei kaitsta loomi? Kas näeme, et tegu on teda päriselt ängistava ja tuleviku suhtes lootusetusetunnet tekitava olukorraga ning ei pea loodusest ja loomadest hoolivat inimest imelikuks?

Mina ei arva, et inimene, kes tunneb kaasa farmiloomadele ja valib seetõttu täistaimse toidu, oleks imelik. Või et end kalasõbraks pidav inimene valib kalu mitte püüda, osta ega süüa. Aga kas see teeb hoopis minu imelikuks?

Kliimaärevus on päris

Imetlen neid, kes näevad läbi ja mõistavad, et see, kuhu suurkorporatsioonide rikkuse jahi ja looduse hävitamise tõttu oleme jõudnud, ei ole koht, kus olla. Aplodeerin kõigile, kes julgevad tunda valu väljasurevate liikide pärast (hetkel on neid umbes üks miljon liiki), sest inimene oma arutu tegevusega on selle põhjustajaks. Olen samas paadis kõigiga, kel on tekkinud jõuetuse ja energia puudumise tunne, sest ökokatastroofid ja kliimasoojenemine on siin ja praegu ning õige hetk muutuste ärahoidmiseks tundub olevat möödanik.

Julgen öelda, et kõigi nende inimeste tunded ja ärevus on päris. Kliimaärevus on päris. Ei, mul ei ole psühholoogiharidust, ent see ei takista mul teadlaste hoiatusi mõistmast ja nägemast, mismoodi loodus meid mõjutab.

Võtan julguse ja ütlen välja – nende, kes on endile teadvustanud, et keskkonnast hoolides ei saa endistviisi harjumuspäraselt näiteks loomset tarbida, ärevus ja kurbus on päris. Meid, inimesi, on selleks liiga palju siin planeedil. Jutud loomakasvatuse (sh piima ja munade tootmise) meeletust panusest kliimasoojenemisse tulevad paljudest kanalitest „söögi alla ja söögi peale“, laskmata end unustada.

Lisaks on teadus tõestanud, et loomad, linnud ja kalad tunnevad valu. Nad ei ole asjad, ei ole lihtsalt valgud, rasvad ega asendamatud aminohapped, vaid elud. Sellest saab tegelikult iga kassi- ja koeraomanik ise ka aru. Lihtsalt seos kassi ja lehma, koera ja lamba vahel on veel puudu. Nii ongi iga võetud elu taldrikul järjekordse valusa kogemuse allikas, mida justkui ei sobi kellelegi välja näidata. Sest see ei ole normaalne. See on imelik ja vale.

Laskem loodusel lihtsalt olla

Mida teha ühiskonnas, kus teadlased muudkui räägivad, et midagi tuleb muuta, kus poliitikud ei võta vastu vajalikke otsuseid, et muutused saaksid toimuda, kus ettevõtted teenivad loodust reostades kasumeid, kus kogu vastutus pannakse üksikisikule, ja kus inimene oma valusate maailmalõputunnetega on justkui üksi jäetud?

Tahaks ju ometi olla õnnelik… Tänasel päeval pakutakse lahenduseks võtta endale aega, minna metsa (!), lubada omale midagi head, kuulata motiveerivat kõnelejat, lugeda, teha trenni, süüa maitsvat toitu, tarbida. Ma ise tahaksin teistsugust ühiskonda. Tahaksin näha julgust lubada tunda seda, et ehk polegi kõik hästi. Tahaksin kohata hoolivust veganiga õhtustades valida samuti täistaimne toit. Tahaksin kogeda mõistmist, et tõesti, kalale minek ehk ei ole niisama mõnus lõõgastav ajaviide, nagu siiani lasteraamatutest loetud, sest selle käigus saavad teised liigid surma. Tahaksin meile kõigile mõistmist, et loodus ja loomad ei räägi küll meie keelt, aga neil on samuti õigustatud ootus olla olemas. Lihtsalt niisama. Nagu tahame, et meil lastaks olla lihtsalt niisama me ise, nii võiksime lasta elusloodusel olla lihtsalt niisama tema ise.

Aga seni, kuni selleni jõuame, hoiame neid, kes juba julgevad näha ja tunda, et miskit on väga valesti. Lepime ühiskonnana kokku, et kliimaärevust tunda ja teiste kannatusi nähes kannatada on okei.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga