Ühe tänava ja paljude puude lugu

Artikkel ilmus ajalehes Sakala. Kuna leheruumi on piiratult, tuli ka artiklit lühendada. Siinkohal avaldan artikli täies mahus.

Viljandi Uue tänava raied on jõudnud linnalooduse hoidmise kontekstis märgilise staatuseni.
Tegu on Viljandi elanike ja linnavalitsuse vastuseisu pingestumise tõttu Tartu ringkonnakohtusse jõudnud looga. Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) ja 5 linnaelanikku esitasid 11. augustil 2021 kohtule kaebuse Viljandi linnavalitsuse vastu. Kaebuse eesmärk oli Viljandis Uue tänava rekonstrueerimise projekti käigus planeeritavate 49 elujõus puude (tammed, pärnad, vahtrad, pihlakad) maharaiumise vajaduse kohtulik hindamine. Puude raie oli linnal plaanitud 12. augustiks.

Lõplikku lahendit kohtult puude osas ei jõudnud tulla, sest linnavalitsus lasi puud tarkusepäeval, 1. septembril maha võtta. Juhtumit tuuakse ebaefektiivse linnaelanike kaasamise ja linnalooduse mittehoidmise musternäiteks ning on nüüd saanud kohalike valimiste eel üheks tulipunktiks. 

PEM-i ja linnaelanike kohtukaebus ei olnud linnavalitsuse hinnangul õigustatud mitte ühestki aspektist. Vaadeldes eesmärki luua parem, keskkonnasõbralikum linnaruum linnaelanikele, on linnavalitsuse kaasamatut isetegevust arvestades kohtusse pöördumine möödapääsmatu. Uue tänava tee-ehituse projekt oli augusti keskpaigaks ka teisel põhjusel kohtusse jõudnud, kuid see ei  olnud ehitusprotsessi peatanud. “Kui elanikud kaebavad linna kohtusse, tähendab see, et linn muidu enam nende häält kuulda ei võta,” ütles Viivi Luik 24. augusti Sakalas. Kohus andis 13. augustil puudele esmase õiguskaitse.  

Linnavalitsus jättis märkimata ja märkamata tõsiasja, et linnaelanikud räägivad tammede, pärnade, vahtrate ja pihlakate säilitamise soovist, mitte sellest, kas mõned teised puud on ka esteetilielt kaunid. Ometi nõudis linnavalitsus oma vastuskirjas (30. septembril) kohtule kaebajatelt tõestusi, seejuures ise alusetuid hinnanguid esitades.  

“Kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väitele, et kõrghaljastus lisaks väärtust kinnistule, vastupidi, linnavalitsus leiab, et kavandatud ida-mariõunapuud ja viirpuud on esteetiliselt kaunid ning lisavad eriti kevadeti ümbruskonnale väärtust juurde. Lisaks eeltoodule kasvavad nimetatud puud kuni 8 m kõrguseks, mis ei ole mingil juhul madalhaljastus,” kirjutas Viljandi linnasekretär Ene Rink.

Bioloog Terje Põvvat kirjutas 30. augustil Postimehes: “Järjest rohkem koguneb teaduspõhist infot selle kohta, et inimene on loodud elama elurikkas keskkonnas. Elurikastes keskkondades peavad inimesed oma taastumisvõimet ja heaolu paremaks,” (2).

Seevastu demonstreeris Viljandi linnavalitsus oma võhiklikkust kirjutades oma juba mainitud vastuskirjas: “Kaebajate viide mürale ja saastele on vale, sest müra ja saaste eest ei kaitse ka olemasolevad puud, mille võra on jalutajale selleks liiga kõrgel.” 

Ökoloog ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Mihkel Kangur on öelnud: “Üks puu suudab 12 kuu jooksul toota kahele inimesele vajaliku aastase koguse hapnikku. Lisaks sellele aitab tiheasutuse kõrghaljastus puhastada õhku liigsest tolmust ja sellega levivatest kahjulikest peenosakestest. See aitab ära hoida ja leevendada vaegusi väga mitmetel haigustel nagu näiteks nahavähk, astma ja veresoonkonna haigused, mis meid järjest rohkem kimbutavad. Ühe euro investeerimine kõrghaljastusse toob meie ühiskonnale ökosüsteemide väärtuses tagasi kolm eurot. Statistika kohaselt kasvatab kinnisvara ümbritsev rohelus ka selle väärtust müügiturul.” 

Arvamuste faktidena esitamine võib juhtuda teadmatusest, kuid võib esineda ka tahtliku eksitamisena. Ka linnavõimu esindajad peavad põhjendama oma seisukohti argumentide ja tõenditega. “Viljandi linnas asuvat Uut tänavat ääristavad tõepoolest erinevat liiki lehtpuud. Puud on erinevas vanuses ning erinevas seisukorras, sh on suur osa puid elujõulised. Viljandi linn kinnitab, et puud asendatakse vajadusest tänavat rekonstrueerida, mitte seetõttu, et need ei olnud elujõulised.” kirjutas linnavalitsuse ametnik. Kuni vastuskirjani ei olnud linn kordagi selgelt sõnastanud, et puude tervislik seisund ei oma tähtsust. Üks Uue tn puude eest seisjate sõnum oli, et puud on eluterved ja seetõttu säilitamist väärt. Selle kinnituseks telliti dendroloogiline hinnang. On jäänud arusaamatuks, kas linnavalitsus on tahtlikult või tahtmatult kaebuse punktidest mööda rääkinud.

Elujõus tammed on eestlase jaoks pühad. Vähemalt sedasi on Eesti kultuuriruumis tihti arvatud ja väljendatud ka mõtet, et nende maharaiumine tekitab füüsilist valu. Uue tänava maharaiutud puud panevad arutlema ühiskonnas kehtivate normide ja Eestis kehtivate tavade üle.

12. augustil toimus esimene meeleavaldus, sest juhtum oli kohtusse antud esmase õiguskaitse taotlusega, aga kohtuotsust veel ei olnud. Puude mahavõtmine oli planeeritud 12. augustile, mistõttu pidi meeleavaldus andma ka arboristidele signaali, et oluline vaidlus on pidamata ja puid ei tohiks veel maha võtta. . Sel päeval jäid puud kohaletulnud inimeste tõttu püsti. 13. augustil ei olnud tee-ehitajaid enam kohal, ent kutse peale tuli meeleavaldajatega kohtuma abilinnapea Kalvi Märtin. Vestluse käigus ütles abilinnapea, et linnahaljastus ei ole linnaelanike otsustada, kaasamine oli olnud suurepärane ning kõnealuseid puid pole enam võimalustki säilitada. Silmiavav oli Viljandi Linnavolikogu liikme Juhan-Mart Salumäe avaldus 28. septembri Sakalas, kui saadi hoopis teistsugune pilt kõnealuse juhtumi telgitagustest (4): “Linnavalitsus on küll korduvalt väitnud, et rahvast kaasati Uue tänava projekti rohkem kui kunagi varem, kuid seda väidet võib näha pooliku tõena. Kogukonna arvamused koguti tõesti kokku 2020. aasta lõpuks, kuid seda, milline on lõplik lahendus pärast linnavalitsuse arutelusid, avalikult ei tutvustatud. Isegi linnavolikogu liikmed (vähemasti opositsioon) polnud teadlikud, millised muudatused viidi sisse projekti lõppversiooni – 2020. aastal volikogule tutvustatud plaanis seisis veel selge sõnaga, et puud, mis nüüdseks on maha võetud, jäävad alles. Igal juhul 2021. aasta märtsist augustini olid lõpplahendusest teadlikud vaid linnavalitsuse liikmed koos vastutavate ametnikega ning kui seda lõpuks realiseerima hakati, oligi kogukonna muudatusettepanekutega arvestada liiga hilja.”

Linnaruumi elule, kujunemisele ja ka kaitsele  tulevad tegelikult appi oma mõtteid ja vaateid väljendavad linnaelanikud. Sellel on otsene seos linna identiteediga. Niisamuti võidaks elanike osalusest ka linnavõim ise. Kodanike julguse ja osavõtlikkuse puudumist on aga lihtne ära kasutada neil, kellele linnaelu otseselt korda ei lähe. Uue tänava puude juhtumi kohtusse andmine väljendas avalikkuse huvi säilitada linnaruumis elujõulisi puid kui olemasolevat terviklikku lahendust toetavat osa projektist.. Teed, ristmikud, bussipeatused – kõik need on planeeritavad. Suuri puid aga ei saa planeerida, need kasvavad aastakümnete jooksul.  Diskussiooni selle üle aga ei tekkinudki, kuidas lõimida olemasolev kõrghaljastus teeparandusega. 

Otsus võtta aeg maha ja uute argumentide valguses uus arutelu korraldada on hindamatu. Ei ole arendav ega kaasav see, kui arvamused on lubatud vaid seni, kuni need ei takista otsustajate ühepoolseid plaane. Kui omavalitsuse juhid siin probleemi ei näe, on ainuõige lahendada sellised vaidlused kohtu abil. 

Eraiisikutel ja MTÜdel võib kohtusse pöördumine tunduda takistusena, sest juriidiline abi on esmalt alati kulu. Ent mida suurem on avalik huvi ja koostöö elukoha keskkonnaväärtuste kaitsel, seda parem on kokkuvõttes tulemus kõigi jaoks.  Loodus on meie kõigi ühisvara ning need, kes loodust hoiavad, sellest põhimõttest lähtuvadki. 

Kõnealune Uue tänava puude juhtum jõudis kohtusse pelgalt annetajate toel ja annetajate hulk viitab, et teema läks inimestele väga korda. Inimesed näitasid initsiatiivi ja muret ja tahtsid enda ümber näha elu. 

Uue tänava puudesaagas on mitmeid kordi esitatud väidet, justkui kohtukulud võiksid jääda kaebajale (st MTÜ-le ja linnaelanikele). See väide on ekslik. Esialgse õiguskaitse taotleja vastutuse kohta ütleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 254 järgmist: Kahju hüvitamise nõudeid esialgse õiguskaitse määruse täitmisest ei tulene, kui täitmine oli õiguspärane, välja arvatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotluse esitaja on käesoleva seadustiku § 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatu vastaselt tahtlikult viinud kohtu eksitusse ja selline tegevus tingis esialgse õiguskaitse määruse tegemise ning kolmandale isikule õigusvastaselt kahju tekkimise. Ometi on seda ekslikku väidet rõhutatud nii linnavaltisuse esindaja ütlustes kui ka linnavalitsuse kirjades kohtule ja linnavalitsuse vaateid esindavates lehelugudes.. 

Vaidlused vaibuvad, olukorrad mööduvad, aga inimesed jäävad. Meil ei ole kellelgi nii palju aega ja ressurssi, et saavutaksime midagi hirmutamise ja vaenu õhutamisega, isegi mitte kohtus.  

1 https://sakala.postimees.ee/7321412/viivi-luik-puud-on-ausambad-inimestele
2https://arvamus.postimees.ee/7325791/terje-povvat-ka-linnaloodus-vajab-kammitsemata-elurikkust
3 26.01. 2018. ERR-i teadusportaalis novaator https://novaator.err.ee/677578/oskuslikult-istutatud-korghaljastus-aitab-saasta-tervist-ja-kuttearvet
4https://sakala.postimees.ee/7347944/juhan-mart-salumae-teeme-nii-et-haridusvaldkonda-ei-tabaks-hiljandi  

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga